PzKpfw VI Ausf. B Tiger II or colloquially Konigstiger (Polish royal tiger) was a German heavy tank from World War II. The first prototypes of the vehicle were built in 1943, and serial production continued in 1944-1945, ending with the production of 487 vehicles. The Tiger II was powered by a single Maybach HL 230 P30 engine producing 700hp. It was armed with 1 88mm PaK 43 L / 71 gun and 2 7.92mm MG34 machine guns.
PzKpfw VI Ausf. The B Tiger II was created in connection with the commission by Albert Speer in January 1943 of the Henschel and Porsche plants to design a new heavy tank for the German armed forces. The first prototypes were ready by October this year, and a car designed by the Henschel company entered mass production, with 50 units of the new tank having a tower designed by Porsche (the so-called Porsche tower). The royal tiger had a great anti-tank gun, capable of destroying any armored vehicle of the Red Army or Allies at the time at a distance of 1500-2000 m. It was also very well armored, and its armor was carefully contoured. In fact, the new German tank was unattainable for most enemy vehicles at distances above 1000-1200 m. Undoubtedly, the Tiger II had numerous disadvantages: first of all, the engine was definitely too weak, which was the same as the 11 tons lighter Tiger I. The gearbox was also damaged. and the entire driveline system, which was extremely failing and prone to failure. The Tiger II was also incredibly time-consuming and expensive to produce, which, taking into account the difficult situation of Germany on the fronts in the period 1944-1945, was also a big minus. The Royal Tiger underwent its baptism of fire during the Normandy operation in the summer of 1944 as part of the 503rd Heavy Tank Battalion and 101st SS Heavy Tank Battalion. Later, units equipped with these tanks also fought on the Eastern Front in 1944-1945, and perhaps the largest number of Tiger II tanks in one operation was used in the offensive in the Ardennes at the turn of 1944-1945.
M4 Sherman oli Teisest maailmasõjast pärit Ameerika keskmine tank. Esimesed prototüübid ehitati 1941. aastal ja seeriatootmine toimus perioodil 1942-1945. Kokku loodi sellest tankist kõigist versioonidest umbes 49 000 eksemplari, mis teeb sellest ühe Teise maailmasõja enim toodetud tanki ja selle konflikti ajal liitlasvägede varustuses kõige olulisema tanki. M4 Shermani jõuallikaks oli M4A1 ühemootoriline versioon Continental R 975 C4 võimsusega 400 hj . Sõiduk oli relvastatud - olenevalt versioonist - ühe 75 mm M3 kahuriga või 76 mm M1 kahuriga või 105 mm M4 haubitsaga ja kahe 7,62 mm Browning1919A kuulipildujaga.
M4 Sherman töötati välja tankide M2 ja M3 järglasena, kuigi selles kasutati palju viimaste komponente. Esiteks kasutas see vaid M3 Lee auto veidi muudetud šassiid. M4 Shermani projekteerimisel pandi rõhku eelkõige jalaväe toetusmasina rolli täitmisele, mitte vaenlase tankide vastu võitlemisele – see oli Ameerika tankihävitajate roll. Eeldati ainult võimalikke kokkupõrkeid kärudega Pz.Kpfw III ja Pz.Kpfw IV. Märkimisväärne roll oli ka uue tanki masstootmisel ja võimalikult madalatel tootmiskuludel. Tulemuseks oli 1942. aasta ja 1943. aasta alguse hea relvastusega tank, keskmise soomukusega, kuid kallutatud esiplaadiga, kuid ka halva manööverdusvõimega ja – eriti esimestes versioonides – mootoriruumi tabamise tagajärjel väga tuleohtlik. Samal ajal loodi aga tank, mis võiks olla tõeliselt suurtootmine ja millel on märkimisväärne moderniseerimispotentsiaal. Seeriatootmise käigus loodi palju arendusversioone M4 Sherman. Kronoloogiliselt esimene oli M4A1 versioon, millel oli juba valatud soomus. Teisel – M4A2 – oli keevitatud soomus ja uus General Motors 6460 mootor võimsusega 375–410 hj, kuid palju vähem tuleohtlik. Ilmus ka M4A3 versioon, mis oli relvastatud 105 mm haubitsaga ja mille jõuallikaks oli Ford GAA mootor võimsusega 450 hj. M4A3 versiooni põhjal loodi kaks alamversiooni: tugevdatud soomustega M4A3E2 Jumbo ja HVSS-i ja 76 mm püstoliga M4A3E8. Huvitav arendusversioon oli ka T34 Calliope monteeritud rakettidega, mida ei juhita tornile. M4 Shermani tarniti tohutul hulgal ka Briti ja Punaarmeele. Esimene töötas selle põhjal välja Firefly versiooni, millel oli suurepärane 17-naeline tankitõrjekahur. Teise maailmasõja ajal võitlesid tankid M4 Sherman Põhja-Aafrikas (1942-1943), Itaalias (1943-1945), lahingutes Normandias, Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal (1944-1945), aga ka Vaiksel ookeanil või ridades. Punaarmee idarindel. Pärast Teist maailmasõda kasutati M4 Shermani paljudes riikides, sealhulgas Argentinas, Belgias, Indias, Iisraelis, Jaapanis, Pakistanis ja Türgis. Ta osales ka paljudes 1945. aasta järgsetes konfliktides, sealhulgas 1965. aasta Indo-Pakistani sõjas ja 1967. aasta kuuepäevases sõjas.